Ühel kaunil septembri pärastlõunal otsustasin jalutada kodu juurest randa. Rand on minust ainult 15 minuti kaugusel, kuid seekord võtsin kaasa oma kaamera. Olin sunnitud iga natukese aja tagant seisma jääma, et jäädvustada kogu seda ilu, mis mind ümbritses.
Ma elan Torreviejas, Aguas Nuevas linnaosas, mis on rahulik ja vaikne äärelinn. Piirkond on eriti armastatud skandinaavlaste ja Madridlaste hulgas, kes siia oma suve/talvekodud on loonud. Randa jõudmiseks parim tee on läbi pargi nimega Parque Aromatico. Kui veel 10 aastat tagasi oli pargi asemel tühermaa, siis nüüd on sinna istutatud palju põõsaid ja lilli, loodud kaunid ja privaatsed piknikualad, lastemänguväljakud, purskaev nign lemmikloomade mänguala.
Pargist läbi viib tee mind suuremale tänavale, mis on pikitud tüüpiliste Hispaania stiilis ehitistega. Tänavalt avaneb juba vaade sillerdavale helesinisele Vahemerele - vaatepilt, mida isegi pärast 3 seal elatud aastat endiselt naudin. Natukene maad edasi jõuan taaskord parki, mis on oma nime saanud parki ehitatud tehislike koskede järgi. Pargi sissepääs oleks justkui muinasjutust - sillutatud kõnnitee, mida ümbritseb tihe mändide rägastik, mis pakub meeldivat jahutust Hispaania keskpäeva päikese eest. Kaugemalt kuuled juba ka vaikset veesulinat. Mitte enam kaugel on Torrevieja pikim rand - La Mata. Rand on 2,3 kilomeetrit pikk ja selle äärest leiab restorane, baare, liivaluiteid, väikeseid poekesi ja promenaade. Septembrikuule omaselt on vesi kristallselge, helesinine ja soe. Veetemperatuur jääb 26-27 kraadi vahele.
Minu väike jalutuskäik võib olla ka sinu reaalsus. Uuri lähemalt müügis olevat kinnisvara La Mata ja Aguas Nuevas piirkonnas SIIT.
